Mehhikos kõneldavad keeled
Mehhiko on äärmiselt mitmekesine riik, nii bioloogiliselt (seda peetakse megadiverseks ja kuulub maailma viiest maailma riigist bioloogilise mitmekesisuse seisukohast) ja kultuuriliselt. Hispaania on Mehhiko ametlik keel ja üle 60% elanikkonnast on mestizo, see on põlisrahvaste ja Euroopa kultuuripärandi kombinatsioon, kuid põlisrahvad moodustavad olulise osa elanikkonnast ja paljud neist rühmadest säilitavad endiselt oma traditsioone ja räägi oma keelt.
Mehhiko keeled
Mehhiko valitsus tunnustab 62 põliselanikke, mida on täna veel räägitud, kuigi paljud keeleteadlased väidavad, et tegelikult on neid üle 100. Vastuolu põhjuseks on asjaolu, et paljudel neist keeltest on mitu varianti, mida mõnikord peetakse erinevaks keeleks. Alljärgnev tabel näitab Mehhikos räägitavaid keeli keele nimega, nagu seda nimetavad sulgudes kuvatavad kõnelejad ja kõnelejate arv.
Suurima rahva rühma poolt kõneldav põlisrahvaste keel on Náhuatl, kus on üle kahe ja poole miljoni kõneleja. Náhuatl on keel, mida räägivad Mexica (hääldatakse mehhée- ka ) inimesi, keda mõnikord nimetatakse asteegidena ja kes elavad peamiselt Mehhiko keskosas. Teine kõige kõneldav põliselanike keel on Maya , kusjuures umbes poolteist miljonit kõnelejat. Maya elab Chiapasis ja Yucatani poolsaarel .
Mehhiko põliselanike keel ja sõnavõtjate arv
| Náhuatl | 2,563,000 |
| Maija | 1 490 000 |
| Zapoteco (Diidzaj) | 785 000 |
| Mixteco (ñuu savi) | 764 000 |
| Otomí (ñahñu) | 566 000 |
| Tzeltal (k'op) | 547 000 |
| Tsotzil või (batzil k'op) | 514 000 |
| Totonaca (tachihuiin) | 410 000 |
| Mazateco (ha shuta enima) | 339 000 |
| Chol | 274 000 |
| Mazahua (jñatio) | 254 000 |
| Huasteco (tének) | 247 000 |
| Chinanteco (tsa jujmi) | 224 000 |
| Purépecha (tarasco) | 204 000 |
| Mixe (ayook) | 188 000 |
| Tlapaneco (mega) | 146 000 |
| Tarahumara (rarámuri) | 122 000 |
| Zouke (o'de püt) | 88 000 |
| Mayo (yoreme) | 78 000 |
| Tojolabal (tojolwinik otik) | 74 000 |
| Chontal de Tabasco (yokot'an) | 72 000 |
| Popoluca | 69 000 |
| Chatino (cha'cña) | 66 000 |
| Amuzgo (tzañcue) | 63 000 |
| Huichol (wirrárica) | 55 000 |
| Tepehuán (o'dam) | 44 000 |
| Triqui (driki) | 36 000 |
| Popoloca | 28 000 |
| Cora (naayeri) | 27 000 |
| Kanjobal | (27 000) |
| Yaqui (yoreme) | 25 000 |
| Cuicateco (nduudu yu) | 24 000 |
| Mame (qyool) | 24 000 |
| Huave (mero ikooc) | 23 000 |
| Tepehua (hamasipini) | 17 000 |
| Pame (xigüe) | 14 000 |
| Chontal de Oaxaca (slijuala xanuk) | 13 000 |
| Chuj | 3900 |
| Chichimeca jonaz (uza) | 3 100 |
| Guarijío (varojío) | 3000 |
| Matlatzinca (botuná) | 1800 |
| Kekchí | 1700 |
| Chocholteca (chocho) | 1600 |
| Pima (otam) | 1600 |
| Jacalteco (abxubal) | 1300 |
| Ocuilteco (tlahuica) | 1100 |
| Seri (konkaak) | 910 |
| Quiché | 640 |
| Ixcateco | 620 |
| Cakchiquel | 610 |
| Kikapú (kikapoa) | 580 |
| Motozintleco (mochó) | 500 |
| Paipai (akwa'ala) | 410 |
| Kumiai (kamia) | 360 |
| Ixil | 310 |
| Pápago (tono ooh'tam) | 270 |
| Cucapá | 260 |
| Cochimí | 240 |
| Lacandón (hach t'an) | 130 |
| Kiliwa (k'olew) | 80 |
| Aguacateco | 60 |
| Teco | 50 |
Andmed CDI-st, Comisión Nacional para el Desarrollo de los Pueblos Indígenas